Mis tunne on pildistada teist fotograafi

Niisiis räägin lõpuks lähemalt , mis tunne on pildistada teist fotograafi.
Hommikust peale oli värin sees, et mis ma siis nendega nüüd teen, kuhu lähme ja
kes nad üldse on. Esimene asi, mis pani mind endas kahtlema oli koha valik, kuna
polnud seal varem käinud ega teadnud, kas seal on päike, vari või hakkab kohe hoopis vihma sadama, niisiis valmistasin end ette kõigeks 🙂 Järgmiseks olid laste nimed, kuna mul on üldiselt päris halb mälu siis on raske aegajalt nimesid meelde jätta, niiet vahel suudan need fotosessioon käigus unustada.  Seepeale tihti kasutan pildistamistel nimesi ema, isa ja lapsed. Kuigi seekord suutis mälu end ületada ja laste nimed jäid kohe meelde. Ja on siiani:)
Ja lõpuks oli siis piltide valik ja töötlemine, mis osutus kõige keerulisemaks. Sest halvast harjumusest teen ma liiga palju pilte ja pärast teen sellega oma valiku veel keerulisemaks. Aga lõppude lõpuks sain sellega hakkama ja loodan, et ka perekond on fotodega rahul!

 

Äärmiselt lahe on teha pilte perest, kes on harjunud fotograafi juures käima. Lapsed ja vanemad tundsin end vabalt ja ma ei pidanud neile mitte midagi ütlema, kõik tuli iseenesest. Seepärast soovitan lastega peredel, kui võimalik siis käia ikka kord aastas perega fotograafi juures! Ja iga korraga läheb kaamera ees olemine mugavamaks 🙂

Riina töödega saate tutvuda siit – www.riinavaikmaa.com

Kommenteeri

Teie e-maili aadressi ei avalikustata. Nõutud väljad on märgitud *